Kasulikud lingid:
ROTARY AJALUGU
ELAS KORD NELI MEEST …
Advokaat Paul P.Harrise (sünd. 19.04.1868) kutsel kogunesid 23.veebruaril 1905.aastal neli meest ühte Unity Building`u (praegu 127 North Deaborn Building) büroosse Chicagos, Illinoisi osariigis USA-s. Kohal olid söekaupmees Silvester Schiele, kaevandusinsener Gustavus E. Loehr, rätsepatöökoja omanik Hiram E. Shorey ja tollal 37-aastane Paul Harris. Mehed otsustasid luua klubi, mis põhineks ideel, mille üle Harris oli juurelnud viimasel viiel aastal. See kõlas: ärimehed võiksid olla ja peaksid olema omavahel sõbrad.
Klubi asutati Schiele büroos peetud koosolekul, kus Schiele ise valiti presidendiks. Paul Harris keeldus vastu võtmast ühtegi ametit uues klubis ja temast ei saanud klubi presidenti enne kui kahe aasta pärast. On tähelepanuväärne, et kõik selle klubi asutajaliikmed tundsid end üpris võõrastena suures linnas. Nad olid tulnud Chicagosse väiksematest piirkondadest, et tegeleda äriga ja ilmselt tundsid vajadust heade sõprade järele, kes asendaksid neid sõprussidemeid, mis katkesid varasemast elukohast ärakolimise tõttu. Esimese rotary-klubi eesmärgiks oli sõpruse, vendluse ja omavahelise abistamise edendamine.
ROTARY NIMI
Ühel esimestest koosolekutest tehti rohkesti ettepanekuid uue ühenduse nime kohta. Vastu võeti Paul Harrise poolt pakutud “Rotary”, mis põhines alguses kasutusele võetud moodusele koguneda kordamööda iga klubiliikme töökohas.
Uue klubi liikmeskond kasvas kiiresti. Kogunemine liikmete töökohtades muutus ebamugavaks, mistõttu klubi hakkas pidama oma koosolekuid ühendatult lõunasöökidega. Hiljem muutusid koosolekud iganädalasteks lõunateks.
MÕTTE LAIENEMISEST
Paul Harriselt on tihti küsitud, kas ta kujutles rotary-liikumisele alust pannes, et see muutub ülemaailmseks. 1947. aastal ütles Paul Harris selle kohta (Walter Erko Rotary käsiraamatu järgi) järgmiselt:
“Kui mees istutab kevadel õrna puutaime, ei või ta olla kindel, et sellest kasvab uhke puu. Ta võib ainult soovida talle kosutavat vihma ja mahedat päikesepaiste ja saatuse sõbralikku naeratust. Kui ta märkab esimesi pungi, tohib ta hakata unistama puu lopsakast varjust.
Rotary algus ei olnud kuigivõrd tähelepanuväärne. Noored ärimehed, kes olid enamasti pärit maalt, tulid minu kutsel kokku. Linnaeluga kohanematud, kogunesime aitamaks üksteist ja pakkumaks vastastikku oma sõprust. Olime olnud üksildased ja leidsime rohu üksinduse vastu”.
LEVIMINE ÜLE KOGU MAAILMA
1905 Paul Harris asutas esimese klubi Chicagos
1910 Esimene konvent Chicagos
Klubisid oli 16 ja liikmeid kokku 1500
1911 Asutati esimene klubi Londonis, rotary-liikumine oli ületanud Atlandi ookeani
Asutati ajakiri “The Rotarian”
1912 Asutati rotary-klubide rahvusvaheline ühendus.
Paul Harris sai aunimetuse President Emeritus, kui ta tõmbus tagasi aktiivsest tegevusest seoses abiellumisega 1910. aastal
1920 Madridis asutati mandri-Euroopa esimene klubi
1925 Loodi Rotary Internationali büroo Zürichis
1926 Asutati esimesed rotary-klubid Rootsis ja Soomes
Paul Harris tegutses rotary-liikumise hea tahte saadikuna mitmel pool maailmas
1929 Käivitus rahvusvaheline noorsoovahetus
1929 Eesti rotary-kaardile
Eesti astus rotary-maailma 1920.aastate lõpus, kui asutati Tallinna Rotary Klubi. Ametlik asutamispäev oli 13.detsember 1929.a.
1932 Paul Harris käis Helsingis ja Tallinnas ja istutas “sõpruse puu” (kase) Helsingi Kaivopuistosse
1933 Herbert J. Taylor Chicagost lõi “Nelja küsimuse testi” nime all tuntud lühikese eetilise reeglistiku
1947 Paul Harris suri Chicagos
*Käesoleva lehekülje materjalid pärinevad raamatust “Rotary põhitõed” (Tallinn, 1996) /Anne Hütt`i tõlge raamatust “Ydintietoa Rotarysta 1993” Aarno Palmi paranduste ja täiendustega/.