Maarja külla tammede allee istutamine

Maarja Küla

Lõuna-Eestis Kiidjärve lähistel kauni Taevaskoja radadel asub Maarja küla. See pole mingi tavaline küla. Endise Haavassaare talukompleksi kuus hektarit on koduks 32ele intellektipuudega noorele vanuses 18-30 eluaastat. Siin proovivad nad erinevalt passiivsetest hooldekodudest aktiivselt iseseisva eluga toime tulla. Hooldatavate ja hooldajate asemel võib Maarja küla seltskonda nimetada sõpruskonnaks.

Lugu sai alguse 7. aprillil 2001. aastal, kui Tartu Maarja Kooli lapsevanemad, õpetajad ja Tartu Toome Rotary Klubi koos hulga toetajatega asutasid Sihtasutuse Maarja Küla, mille peaeesmärgiks seati Eesti intellektipuudega noortele kodu – Maarja Küla – rajamine. Praegu veel rajamisjärgus Maarja külas on siiani valmis ehitatud viis peremaja, kus iga kuueliikmelise majapidamise eest hoolitseb koostöös püsielanikega majavanem. Soov on rajada lisaks veel kolm maja nii, et elanike arv kokku kasvaks lausa viiekümne inimeseni. Maarja küla kontseptsiooni juurde kuuluvad ka noorte arengut ergutavad erinevad töökojad, mille praegused kitsad olud vajavad samuti parandamist. Ka puudega noored tahavad tööd teha ja kasulikud olla.

Maarja küla on eriline, sest me usume, et intellektipuudega noortel on võime ise hakkama saada ja potentsiaal, mida ei tohi unarusse jätta. Kui selline laps jõuab täiskasvanuikka, siis jääb ta tavaliselt eluks ajaks vanemate juurde, kes tema eest kõik ette-taha ära teevad. Maarja külas saavad nad aga areneda, neile antakse väljaõpet, neid harjutatakse kohustusi täitma ja rõhutatakse, et nad on nüüd täiskasvanud ja elavad ilma ema-isata oma elu. Kuigi paljud käivad tihti kodus, on nende oma pereks Maarja küla pere.

Siin käib elu nagu kõigi teiste „tavaliste” inimeste maailmas. Pärast hommikusööki rutatakse igapäevaste tegevuste juurde – kes Räpina Aianduskoolis avatud erivajadustega noorte kursusele õppima, kes välitöödele küttepuude või aia eest hoolitsema. Oma aia- ja põllumaal kasvatades küla tarbeks puu-, juur- ja köögiviljad ise. Räpinas saavad kõik, kes tahavad ja suudavad, omandada abitöölise kutse aianduse, kokanduse või (ehituse) puutöö vallas.

Pärast päevatöid nokitsetakse koos tegevusjuhendajatega töökodades, õhtuti vaadatakse telesaateid ja filme ning peetakse pidusidki. Maarja külas käivad muusikaterapeut ja kunstiõpetaja ning igal nädalal käiakse ka Põlvas ujumas. Samuti kutsutakse külla erinevaid esinejaid. Oluliseks peetakse külas ka hipoteraapiat. Kontakt hobustega õpetab intellektipuudega inimesi end tunnetama ja usaldama, sest enamasti puudub neil suhtlemis- ja elukogemus.